Norra keel – faktid ja arvud

Norra keel kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte rühma kuuluvate põhjagermaani keelte hulka. Norra keelt kõneleb umbes viis miljonit inimest üle kogu maailma, sealhulgas räägitakse norra keelt lisaks Norrale, kus see on riigikeel, ka USAs ja Kanadas.

Norra keel on ka üks Põhjamaade Nõukogu töökeeltest.

Nüüdisaegne norra keel on tugevasti mõjutatud oma naaberkeeltest. Kaugematel aegadel oli selles alamsaksa keele mõjutusi, hiljem asendusid need rootsi keele mõjutustega, kuid alates keskajast kuni Kalmari uniooni kokkuvarisemiseni 1524. aastal mängis norra keele arengus suurimat rolli taani keel.

Kolm Põhjamaade keelt – norra, rootsi ja taani keel – on üksteisele väga lähedased ja sarnased. Selle põhjuseks võib pidada Skandinaavia ajalugu läbivaid paljusid muutusi riigipiiride asetuses.

Varaseimad kirjalikud tõendid on leitud ruunikivide kujul, mis on tõenäoliselt pärit 10.–11. sajandist.

Kui teistes riikides aitas religioossete kirjalike teoste avaldamine riigikeele arengule kaasa, siis vastupidiselt sellele tugevdas Norra liturgiline kirjandus vaid taani keele mõjutusi, kuna just see oli keel, milles avaldati piibel.

Alates 19. sajandist on norra keeles eksisteerinud kaks kirjakeele kuju: bokmål (raamatukeel), mis põhineb taani keele leksikoloogial ja grammatikal ning norra keele foneetikal, ja nn uusnorra keel (nynorsk), mis tekkis 19. sajandi keskel erinevate norra keele murrete segunemisel. Uusnorra keele lõi umbes 1850. aastatel keeleteadlane Ivar Aasen.

Juba mitmete aastakümnete jooksul on keeleteadlased püüdnud neid kahte kirjakeele kuju omavahel ühendada, kuid siiani edutult. 2005. aastal läbi viidud uuringus leiti, et 86,3% inimestest kasutab oma igapäevaelus kirjakeelena eeskätt raamatukeelt, 5,5% mõlemat ja 13% uusnorra keelt, samas kui kõnes räägitakse üldiselt murdeid, mis on lähedasemad uusnorra keelele. 92% väljaannetest avaldatakse raamatukeeles, mis tähendab, et vaid 8% trükistest on uusnorrakeelsed. Raamatukeel on valdav Oslos ja teistes suuremates linnades, uusnorra keelt kasutatakse enamasti riigi läänepoolses osas.

Norra keeles on ohtralt murdeid, mille teket on põhjustanud geograafilised tegurid: paksud metsad, fjordid ja mägine maastik, mis välistasid isoleeritud kogukondade korrapärase üksteisega suhtlemise.
Tänapäeval iseloomustavad norra keelt paljud inglise keelest pärinevad laensõnad, mida kasutatakse eeskätt majandus- ja tehnoloogiavaldkonnas. Norra koolides alustati inglise keele õpetamist esimese võõrkeelena 1935. aastal. Inglise keele mõjutused suurenesid märgatavalt pärast II maailmasõda. Enamik laensõnu on pärit majanduse, rahanduse ja ärivaldkondadest. Samuti on levinud hübriidsõnad, mille esimene osa on võetud inglise keelest ja teine norra keelest. Hinnanguliselt on 90% uudissõnadest mõjutatud inglise keelest.

Norra keeles on lause ülesehitus rangelt kindlaks määratud – igal lauseosal on oma kindel koht.

Nimisõnadel on vaid kaks käänet, tegusõnadel puuduvad pöördelõpud. Keeles kasutatakse artikleid.

Norra tähestik on sama Taani tähestikuga: see koosneb 29 tähest, sealhulgas 23 ladina tähestiku tähest, millele on lisatud J, W, U, Æ, Ø ja Å.

Keelekood: ISO 639-1: no

Valdkonnad, milles norrakeelseid tõlkeid tehakse kõige rohkem:

auto- ja masinatööstus, ehitus ja tsiviilehitus, rahandus ja pangandus, infotehnoloogia, õigus, kosmeetika ja ilutööstus, põllumajandus ja põllumajandustehnoloogia, metsandus, logistika, meditsiin, ravimitööstus, kliinilised katsed, kinnisvara, reklaam ja turundus, telekommunikatsioon, turism jne.

Kas vajate kirjalikku või suulist tõlget?
 

Hinnapakkumise koostamisel võtame aluseks teie soovid.

 

Saada päring

Skrivanek Baltic tõlgib järgmistel keelesuundadel:

norra-inglise, inglise-norra, norra-eesti, eesti-inglise, inglise-eesti, leedu-inglise, inglise-leedu, vene-inglise, inglise-vene, poola-inglise, inglise-poola, tšehhi-inglise, inglise-tšehhi, ukraina-inglise, inglise-ukraina, saksa-inglise, inglise-saksa, prantsuse-inglise, inglise-prantsuse, hispaania-inglise, inglise-hispaania, itaalia-inglise, inglise-itaalia, taani-inglise, inglise-taani, rootsi-inglise, soome-inglise, inglise-soome ja teistel.

KKK

Mis on Skrivanek Baltic?

Skrivanek Baltic on sertifitseeritud tõlkebüroo, mis on tegutsenud ja pakkunud erinevaid kõrgeima kvaliteediga keelelahendusi Lätis alates 2003. aastast ja Eestis alates 2004. aastast. Skrivanek on üks maailma suurimatest keelelahenduste pakkujatest, omades üle 20 aasta pikkust kogemust. Praegu on meil ligi 50 harukontorit erinevates riikides: Austrias, Belgias, Bulgaarias, Eestis, Leedus, Lätis, Poolas, Saksamaal, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhi Vabariigis, USAs ja Venemaal.

Millist liiki teenuseid te pakute?

Pakume kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid ja suurel hulgal erinevaid keelealaseid lahendusi. Suulisi tõlke saab tellida konverentsidele ja ärikohtumistele ning samuti kohtuistungitele. Kirjaliku tõlke teenus hõlmab erialaseid ja üldiseid tõlkeid väga paljude valdkondade raames. Pakume ka lokaliseerimis –, teksti kohandamise, reklaamtekstide koostamise (copywriting) ja trükiettevalmistusteenuseid ning keeleõpet.

Kui palju teie tõlketeenused maksavad?

Tõlketeenuste hinnad kujunevad sõltuvalt originaaldokumendi sõnade arvust, keelekombinatsioonist ja muudest teguritest. Saatke meile dokumendid ja me pakume teile enne tõlkimisega alustamist vastava teenuse hinna. Hinnapakkumise eest midagi maksma ei pea ja sellega ei kaasne ka kohustust meiega tingimata koostööd teha.